blogipostitus

Esmalt sooviksin alustada sellest, et kui tahate lugeda millestki erakordsest, siis tasub üles leida mu eelmine postitus, kus tehakse juttu Bratwurstist ning käesolev jätta kus see ja teine. Vastasel juhul aga head lugemist.

Lisamärkusena tuleb ära mainida, et kuigi graafik on ütlemata tihe, siis see postitus sündis tänu sellele, et alati särav Katja võimaldas meile uued töölauad. Sellised uhked, mis nupuvajutusest oma kõrgust muudavad, mitte mingid tavalised neli-jalga-ja-plaat-liikumatud lauad. Igatahes nende paigaldamise ajaks tuli parasjagu käesolev töö ootele panna ja asendustegevus leida.

Järjekorralt neljas töönädal möödus juba saabuvate munapühade tähe all. Üksteise järgi läksid puhkusele Thomas, Daniel, Andreas ja ilmselt veel paljud teisedki. Varsti tekkis tunne, et oleme ainukesed rumalad, kes veel kontoris passivad.

ehe tõestus sellest, et munadepühad on Saksamaal väga oluline püha

Kätte jõudsid pikad pühad - neli päeva jutti nagu kohalikud meile rääkisid. Reedel otsustasime vahmiiliga Jena kõrval olevaid mägesid avastama minna. Eesmärgiks oli näha kogu Jenat ja loomulikult ka it-paradiisi kõrgelt ülevalt pilvepiirilt. Nagu selgus, siis on tegu väga salakavalate mägedega ning selleks, et avaneks vaade Jena paradiisile, tuli üksjagu vaeva näha. Kokku sai taldu kulutatud vast ehk mitmekümne versta jagu.

kiire paus teel tippu

vaade Jenale kaljunukilt

kes tähelepanelikult vaatab, leiab pildilt Diva-e

Mägedega on juba kord nii, et tuleb tagasi alla ka ronida

Järgmisel päeval läksime kaasa elama kohalikule tippklubile, staaridest kubisevale FC Carl Zeiss Jena esindusmeeskonnale. Ja nagu eeldada võis, ei jätnud vutimehed kaugeid külalisi Eestist ning ka ülejäänuid 5573 kaasaelajat külmaks, vaid pakkusid erilise spektaakli, mille käigus taoti külla sõitnud vastasmeeskonna värav ilma naljata otsast otsani palle täis.

kodumeeskond kolla-sinises mänguvormis

Õhtul otsustasime näha, milline näeb Jena linn välja olukorras, kui päike on juba loojunud. Nagu ikka, siis Stadtrodast Jenasse jõudmine on omaette üritus, mis on nende nädalatega juba üsnagi tavapäraseks kujunenud. Õhtu ise möödus peamiselt ühes keldris.

ajaviiteks kohalike kickeri ässade selgasid prügiseks tegemas

Pühapäev läks rahulikult, administreerivate tegevuste saatel, mida autor ei pea piisavalt olulisteks, et siinkohal lahti kirjutama hakata. 

Ja kätte jõudsigi esmaspäev. "Jälle tööle?!" mõtlevad kindlasti meie sajad ja tuhanded eestikeelsed lugejad. Aga ei! Munapühade esmaspäev on siin riigis samuti puhkepäev. Miks? Vot ei oskagi täpselt öelda, aga kui nii juba on, siis tuleb kohalikke kombeid kindlasti austada. Taaskord võtsime jalad selga ning suunaks Hermsdorfi ja andsime päkkadele valu. Teel käisime läbi mitmeid vanu veskihooneid ning niisama looduskauneid kohti.

Vanas veskis tegutseva Holzländeri õlletehase töötav vesiratas

Et see postitus liiga lahja ei saaks, siis lisaksin siia lõppu ühe ärarääkimata meeldiva pildi Bratwurstidest.

kümme ahjukuuma Bratwursti oma täies hiilguses